Pärast Saksamaa ja Prantsusmaa kaitseministrite vahelisi läbirääkimisi leppisid pooled kokku, et alustatakse kuuenda põlvkonna võitleja ühist arendamist. Esimeste sammude rakendamine, mille eesmärk on kindlaks määrata paljulubava õhusõiduki ja selle jõuseadme ilmumine, on kavandatud 2019. aastaks.
Praegu võib viienda põlvkonna hävituslennukiga riikide arvu arvata ühe käe sõrmedesse. Samal ajal ei ole eurooplastel oma disaini, mistõttu peaks NATO Põhja-Atlandi bloki relvajõud olema varustatud Ameerika F-35 Lightning II lennukiga. Seda asjaolu arvestades kahtleb Lääne-Euroopa lennundus- ja kosmosetööstuse ettevõtete võime luua paljutõotav kuuenda põlvkonna masin, millel puudub kogemus eelmise põlvkonna võitleja tootmises.
Veelgi raskem on määrata võitleja omadusi, mis võiksid vastata kuuenda põlvkonna lahinglennukite nõuetele. Eriti olukorras, kus taktikalisi ja tehnilisi omadusi ning luba andva sõiduki iseärasusi ei ole veel üheski maailma riigis veel määratletud.
Samal ajal arvavad mõned õhusõidukite ehitamise valdkonna eksperdid, et tulevane võitleja peaks olema viienda põlvkonna võrreldes parema varjatud indikaatoriga, vähendanud kütusekulu kõikides lennurežiimides, super manööverdusvõime ja võime kiirendada ülehelikiirusega ilma tõukejõuta.
Varem esitasid Prantsusmaa ja Saksamaa esindajad oma kontseptsiooni uue põlvkonna võitleja kohta ILA Berliini õhuruumi näitusel, mis toimus 2018. aasta aprillis Berliinis. Masina omadustest rääkides märkisid eksperdid, et on plaanis luua multifunktsionaalne õhusõiduk, mille meeskond saab oma tegevuses kasutada tehisintellekti. Spetsiaalselt on sätestatud võitleja võime lahendada probleeme mehitamata õhusõidukitega.
Muuhulgas kantakse Prantsusmaa nõudliku nõudmise korral kuuenda põlvkonna õhusõiduki pardal olevasse relvastuskompleksi taktikalised tuumarelvad. Võimalik, et tekib ka tekki versioon.
Kuni 2026. aastani on võimalik luua paljutõotavate tehnoloogiate testimiseks tutvustava platvormi loomine ning võitleja masstootmine on kavandatud 2040. aastatel.
