Ilham Heydar oglu Alijev (Ilham Heydarovich Aliyev), sündinud 24. detsembril 1961 Aserbaidžaani SSRi pealinnas Bakuus, on olnud Aserbaidžaani riik ja poliitiline isik ning ka Aserbaidžaani praegune president alates 31. oktoobrist 2003. Ta on ka endise Aserbaidžaani presidendi Heydar Alijevi poeg ja järeltulija.
Ilham Alijev on nii 2003., 2008, 2013 kui ka viimase 2018. aasta presidendivalimiste nelja-aegne võitja. Mõnede rahvusvaheliste vaatlejate sõnul on Azerbaidžaani ühiskond Ilham Alijevi juhtimisel saavutanud teatud stabiilsuse, eriti poliitilises elus. Samal ajal nimetavad teised allikad Ilham Alijevi režiimi Aserbaidžaani diktaatorlikus või autoritaarses.
Aserbaidžaani presidendi volituste ja kohustuste loetelu
Aserbaidžaani Vabariigi presidendi volitusi käsitleva põhiseaduse artikli 109 kohaselt tegeleb ta: t
- Aserbaidžaani Milli Majlis'i valimiste nimetamine;
- Aserbaidžaani Milli Mejlisele riigieelarve kinnitamine;
- Riiklike majandus- ja sotsiaalprogrammide heakskiitmine;
- Ametisse nimetamine, kooskõlastatult Aserbaidžaani parlamendi, selle vabariigi peaministri ja tema ametist vabastamisega;
- Aserbaidžaani ministrite kabineti liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; ja vajaduse korral isegi valitsuskabineti koosolekute ees;
- Otsus Aserbaidžaani ministrite kabineti tagasiastumise kohta;
- Kesk- ja kohalike täitevvõimude moodustamine nende kulude piires, mis olid täitevvõimule Aserbaidžaani riigieelarvest ette nähtud;
- Aserbaidžaani ministrite kabineti ja Nakhichevan autonoomse Vabariigi ministrite kabineti määruste ja korralduste kaotamine ning kesk- ja kohalike täitevvõimu aktid;
- Aserbaidžaani Milli Majlisele esitamine Aserbaidžaani Konstitutsioonikohtu, Riigikohtu ja apellatsioonikohtute kohtunike ametisse nimetamise kohta; kohtunike ametisse nimetamine teistele Aserbaidžaani kohtutele; kooskõlastatult Aserbaidžaani Milli Majlisiga, Aserbaidžaani peaprokuröri ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
- Aserbaidžaani Milli Majlisile esitamine Aserbaidžaani Keskpanga juhatuse liikmete ametissenimetamise ja ametist vabastamise kohta; Aserbaidžaani Keskpanga juhatuse esindajate hulgast Aserbaidžaani Keskpanga juhi ametisse nimetamine;
- Vabariigi Valitsuse sõjalise doktriini esitamine Aserbaidžaani Milli Majlisile;
- Aserbaidžaani relvajõudude vanemjuhatajate ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;
- Aserbaidžaani presidendihalduse moodustamine ja selle juhi nimetamine;
- Aserbaidžaani Milli Majlisele esitamine inimõiguste voliniku valimiseks Vabariigis;
- Aserbaidžaani Milli Majlisele esitamine riigi diplomaatiliste esinduste asutamise kohta välisriikides ja rahvusvahelistes ühendustes, Aserbaidžaani diplomaatiliste esindajate ametisse nimetamine ja tagasikutsumine välisriikides ja rahvusvahelistes ühendustes;
- Välisriikide diplomaatiliste esindajate volikirjade vastuvõtmine ja tühistatavad diplomid;
- Valitsustevaheliste rahvusvaheliste lepingute sõlmimine, Aserbaidžaani Milli Majlisile esitamine valitsustevaheliste ja valitsustevaheliste lepingute denonsseerimiseks ja ratifitseerimiseks, mis pakuvad aserbaidžaani õigusaktidest erinevat raamistikku; ratifitseerimiskirjade allkirjastamine;
- Referendumite määramine;
- Seaduste allkirjastamine ja väljastamine;
- Kodakondsusega seotud küsimuste lahendamine;
- Poliitilise varjupaiga andmisega seotud küsimuste lahendamine;
- Armu andmine;
- Riigipreemiate andmine;
- Kõrgeimate sõjaliste ja kõrgemate erirühmade määramine;
- Teadaanne üldisest või osalisest mobiliseerimisest, samuti mobiliseerimiseks kutsutud kodanike vallandamisest;
- Otsustades Aserbaidžaani kodanike sõjaväeteenistuse läbipääsu eest, samuti sõjaväelaste, kes on lõpetanud sõjaväeteenistuse, üleviimise reservi;
- Aserbaidžaani Julgeolekunõukogu loomine;
- Aserbaidžaani Milli Majlisele esitamine lubade andmise kohta Aserbaidžaani relvajõudude meelitamiseks nende otsese missiooniga mitteseotud ülesannete täitmiseks;
- Hädaolukorra ja võitlusõiguse deklaratsioon;
- Koostöös Aserbaidžaani Milli Majlisega, kuulutades sõda ja rahu;
- Spetsiaalsete julgeolekuteenuste loomine nende kulude piires, mis Aserbaidžaani riigieelarvest nende ülesannete lahendamiseks ette nägi;
- Muude Aserbaidžaani põhiseadusega mitteseotud küsimuste lahendamine.
Eesistujariigi ajalugu Aserbaidžaanis
Esimesed presidendivalimised Aserbaidžaani Vabariigis peeti 1991. aastal septembris, enne kui Aserbaidžaani iseseisvusakt võeti vastu sama aasta oktoobris. Niisiis, Aserbaidžaani presidendi reeglid:
- Ayaz Mutalibovi (sündinud 1938. aastal) 30. augustist 1991 kuni 6. märtsini 1992 nimetas Aserbaidžaani Kommunistlik Partei;
- Yagub Mammadov (sünd. 1941) oli president alates 6. märtsist 1992 kuni 14. maini 1992;
- Ayaz Mutalibov (sünd. 1938) asus presidendiks 14. maist 1992 kuni 18. maini 1992;
- Isa Gambar (sünd. 1957) tegutses presidendina 19. maist 1992 kuni 16. juunini 1992. Kandidaadid Aserbaidžaani Populaarsest Frontist;
- Abulfaz Elchibey (1938-2000) 16. juunist 1992 kuni 1. septembrini 1993. Kandidaadid Aserbaidžaani Populaarsest Frontist;
- Heydar Aliyev (1923-2003) alates 3. oktoobrist 1993 kuni 31. oktoobrini 2003. Kandidaadi poolt "Uus Aserbaidžaan";
- Ilham Aliyev (sünd. 1961) alates 31. oktoobrist 2003. Aserbaidžaani praegune president. Kandidaadilt "Uus Aserbaidžaan".
Seega asus Aserbaidžaanis neli nelja presidenti, kolm presidendi ja ühe nelja-kordset presidenti.
Aserbaidžaani presidendi kontrollitavad asutused
Haldamine
Aserbaidžaani presidendi administratsiooni ülesanded on pandud presidendi põhiseaduslike volituste täitmise eest. Kuigi president ise tegeleb administratsiooni moodustamisega ja selle juhi ametisse nimetamisega. Presidendi administratsiooni ülesanded hõlmavad arvete koostamist, et president esitaks need rahvusassambleele, mida nimetatakse Milli Majliseks.
Lisaks valmistatakse ette ka dekreetseaduste, korralduste, juhiste, presidendi aadresside ja muude dokumentide eelnõusid. Administratsioon jälgib ja kontrollib ka kõiki ülalnimetatud toiminguid koos asjakohaste aruannete esitamisega presidendile. Lisaks tagab administratsioon riigipea ja erakondade, avalike ühenduste, ametiühingute, samuti välisriikide valitsusasutuste ja ametnikega suhtlemise jne. Presidendivalitsusel on kehtiv kirjasektor, mis analüüsib kõiki sissetulevaid kirju ja kaebusi ning saadab selle kõikidele asjaomastele osakondadele Sama administratsioon ja teised valitsusasutused. Kõige olulisem teave, mis on saadud apellatsioonkaebustest või kirjadest, sisaldub mitmesugustes aruannetes ja aruannetes, millest on kohustuslik aruandlus kogu presidendile.
Presidendiküsimused
Administratsiooni osana ei ole presidendi bürood. Presidendi ja tema administratsiooni logistika ja finantstegevuse tagamine on presidendi kantseleis.
Presidendi halduse juhend
Presidendi moodustab administratsioon iseseisvalt ja määrab selle juhi. Nüüd on Aserbaidžaani presidendi administratsiooni juht Ramiz Mehdiyev. Administratsiooni otsene töö ja juhtimine on administratsiooni juht.
Peakorter ja haldushoone
Presidendipalee
Presidendi administratsioon asub Aserbaidžaani pealinnas Bakuu linnas Istiglaliyet tänaval. Haldust majutavat hoonet nimetatakse presidendi palee. Varem Nõukogude ajal nimetati seda hoonet Aserbaidžaani Kommunistliku Partei Keskkomiteeks. Samuti on tal Aserbaidžaani presidendiküsimuste administratsioon ja administratsioon.
Presidendiloss on 12-korruseline hoone, mis on vooderdatud marmorist ja graniidist. Kõik tegevused presidendipalee ehitamiseks algasid 1977. aastal. Algataja oli isiklikult Heydar Aliyev, kes sel ajal oli Aserbaidžaani Vabariigi Kommunistliku Partei Keskkomitee esimene sekretär. Ehitustööd algasid 1978. aastal ja 1986. aastal valmis keskkomitee hoone.
Presidendi administratsiooni struktuur
Aserbaidžaani presidendihalduse struktuuris on erinevaid teenistusi, sekretariaate, osakondi ja büroosid. Seega võib lugeda, et Aserbaidžaani president vastutab oma administratsiooni juhi kaudu: t
- Riigi poliitika nõustaja teenus;
- Riigi nõustamine teenistuses rahvusvähemuste ja usuorganisatsioonidega;
- Aserbaidžaani presidendi sekretariaat;
- Aserbaidžaani presidendi pressiteenistus;
- Aserbaidžaani presidendi protokolli teenistus;
- Õiguskaitseasutus;
- Seadusandliku ja õigusalase ekspertiisi osakond;
- Humanitaarabi poliitika osakond;
- Välissuhete osakond;
- Osakond tööks piirkondlike omavalitsuste ja kohaliku omavalitsusega;
- Avaliku poliitika küsimuste osakond;
- Poliitilise analüüsi ja teabe tugi osakond;
- Riiklik kontrolliosakond;
- Majanduspoliitika osakond;
- Inimressursid;
- Tööosakond koos dokumentide ja kodanike kaebustega;
- Kirjastamise ja tõlkimise osakond;
- Aserbaidžaani presidendi kantselei.
Palga summa ja saadud hüvitised
Hiljuti avalikustati teave Aserbaidžaani presidendi ja ministrite palga kohta. Selgus, et Ilham Alijevi palk ei ole viimastel aastatel praktiliselt muutunud. Kohalike pressiteadete kohaselt oli Aserbaidžaani president Ilham Alijev viimase kaheksa aasta jooksul 15 000 manati. Aserbaidžaani president on sellist rahalist toetust ise määratlenud alates 2005. aastast.
Samal ajal on Aserbaidžaani peaministri kuupalk 2,406 manatit. Esimese asepeaministri palk ei ületa 2 125 manatit, ülejäänud peaministri asetäitjad - 2 031 manati, 1875. aasta valitsuse liikmed, sihtasutuste juhatajad ja komisjonid. Aserbaidžaani manat USA dollarile 26. aprillil 2018 oli 0,5877 dollarit.
Artikli 106 kohaselt on Aserbaidžaani presidendil õigus puutumatusele. Tema austust ja väärikust kaitseb Aserbaidžaani seadus.
Kuidas saada Aserbaidžaani presidendiks?
Aserbaidžaani presidendivalimiste aluste artikli 101 kohaselt valitakse riigipea seitsmeks aastaks. Samal ajal põhinevad nad üldistel, võrdsetel ja otsestel valimistel vaba, isikliku ja salajase hääletuse läbiviimiseks. Aserbaidžaani presidendil on õigus teatada varajastest presidendivalimistest.
Aserbaidžaani president valitakse häälteenamusega, mis peaks olema rohkem kui pooled hääletusprotsessis osalenud valijate häältest. Juhul kui selline häälteenamus esimesel hääletusvoorul ei õnnestunud, toimub teine voor teisel pühapäeval pärast esimest hääletusvooru. Teises hääletusvoorus võivad osaleda ainult kaks kandidaati, kes esimeses voorus kõige rohkem viskasid, samuti kaks kandidaati, kes järgisid enim hääli saanud kandidaate, kuid keeldus kandidaatidest.
Aserbaidžaani valitud presidendiks võib lugeda kandidaati, kes võitis kõige rohkem hääli teises hääletusvoorus. Juhul, kui sõjalisi operatsioone viiakse läbi reaalse sõja atmosfääris ja Aserbaidžaanis ei ole võimalik korraldada presidendivalimisi, saab Aserbaidžaani eesistumisele kuluvat aega pikendada vaenutegevuse lõpuni. Sellise otsuse võib teha ainult konstitutsioonikohus. Seda võib teha juhul, kui üks riigiasutus, kes tegeleb valimiste või rahvahääletuste korraldamisega, esitas kaebuse. Vastavalt artiklile 102 võivad Aserbaidžaani presidendivalimiste tulemused ametlikult teatada ainult Aserbaidžaani konstitutsioonikohtule neljateistkümne päeva jooksul pärast hääletuspäeva.
Vastavalt artiklile 103 valib Aserbaidžaani presidendiks valitud isik vande pidulikul tseremoonial kolm päeva pärast valimistulemuste ametlikku väljakuulutamist Aserbaidžaani konstitutsioonikohtu kohtunike ees. Pärast seda võime eeldada, et Aserbaidžaani president alustas oma ülesannete täitmist.
Aserbaidžaani presidendi Alijevi avamine toimus Bakuus
Aserbaidžaani presidendi Ilham Alijevi valimiste avamine 11. aprillil 2018 toimunud valimiste alguses toimus kolmapäeval, 18. aprillil Bakuus. Ilham Alijevi võidu presidendivalimiste erakorralisel hääletusel kiitis heaks konstitutsioonikohus, kus tal õnnestus saada 86,02% häältest ja neljandat korda Aserbaidžaani presidendiks. Vastavalt Aserbaidžaani põhiseaduse 2018. aasta sügisel tehtud viimastele muudatustele valitakse riigipea nüüd seitsmeks aastaks.
Kommunikatsioonimeetod presidendiga avalikkusele
Aserbaidžaani presidendil Ilham Alijevil on ametlik veebileht, mille kaudu realiseeritakse kodanike õigusi riigipeale pöörduda. Kõigil Aserbaidžaani presidendi ametliku Interneti-ressursi kasutajatel on võimalus saata oma kirjad, väljendada oma mõtteid ja soovi neile huvi pakkuvate probleemide kohta, teha ettepanekuid, avaldusi või kaebusi.
Aserbaidžaani presidendi elukohad
Teavet Aserbaidžaani presidendi kaheksa elukoha kohta leiate internetist. Siin nad on:
- Bakuus, vanim elukoht linna ajaloolises keskuses, kuberneri mõisa ja köisraudtee lähedal;
- Baku Atatiurmi avariis lõpetamise protsessis;
- Bakuus, Z. Buniatovi kaldal, ehitusprotsessis;
- Zagulba vanas riigis;
- Shuvalanians, riigi üleminek;
- Riigi piirkondlikus elektrijaamas peetakse seda peamiseks;
- Gubas, Gachresh, 200 km kaugusel pealinnast;
- Gabala pealinnast 250 km kaugusel.
Kuna Aserbaidžaani presidendi elukohtade kohta ei ole ametlikku teavet, võib selles küsimuses esineda mõningaid ebatäpsusi, sest need koostasid väga aktiivsed Aserbaidžaani kodanikud.
