Kaasaegsetes sõjalistes konfliktides on mehitamata õhusõidukite kasutamine korduvalt tõestanud oma tõhusust. Kui varem kasutati luureandmete vastuvõtmiseks aktiivseid droneid, siis viimasel ajal on nad saanud täieõiguslikuks relvaks õhust silmatorkamiseks. Selle ohu tõsidust kinnitab Süüria terroristide rünnakute korraldamine Venemaa Khmeymimi lennubaasil 2018. aasta jaanuaris. Seejärel teatas Vene Föderatsiooni Kaitseministeerium, et Venemaa sõjavägi laskis osa eesmärkidest maha ja osa võeti kontrolli all.
Hmeymimi vastu suunatud rünnaku edukas kordamine näitab, et Vene armee on valmis seda tüüpi vaenutegevuse jaoks ja tal on vajalikud vahendid droonide vastu. Ekspertide sõnul on hetkel võimelised vähendama droneid, mis võimaldavad lennukitõrjevahendite süsteemidel "Shilka" ja "Tunguska". Samuti on lähitulevikus droneside vastases võitluses võimalik tugineda uuendatud Pantsir-SM-i lennukitõrje raketi- ja kahurite süsteemile.
2017. aasta augustis sai teada, et Vene Föderatsiooni Kaitseministeeriumi disainerid loovad droonide hävitamiseks mõeldud elektromagnetilise relva „Stupor”. Võimas elektromagnetkiire abil on see relv võimeline pildistama sihtmärke kuni 2 kilomeetri kaugusel ja 20-kraadises vaatlussektoris, vähendades navigatsiooni- ja edastuskanaleid ning valgustades foto- ja videokaameraid optilises elektroonilises vahemikus.
Teine uus Vene sõjaline disainer võitluses droneidega oli relv REX 1, mis esitati foorumis "Armee-2017" muret "Kalashnikov". On teada, et see seade võib pärssida droneside juhtkanaleid, GPS-i, GLONASSi ja Wi-Fi signaale ning mobiilsidet. Püstoli REX-1 kaal on 4,2 kg. Ilma laadimiseta saab see relv töötada kuni kolm tundi.
Teised riigid tunnevad muret ka mehitamata õhusõidukite kasutamise ulatuse laiendamise pärast sõjalistel eesmärkidel ning otsivad praegu aktiivselt võimalusi nende vastu võitlemiseks. Möödunud aasta augustis toimusid Ameerika Ühendriikides New Mexico lõunaosas Ameerika Ühendriikides edukad testid uut tüüpi relvade jaoks, mis on spetsiaalselt ette nähtud droonide hävitamiseks. Ameerika firma Lockheed Martin, tuntud sõjalise varustuse tootja, teatas viiest mehitamata õhusõidukist, mida laskis 30-kilovatt-ATHENA (Advanced Test High Energy Asset) klassi laser seade. Kõik õhu sihtmärgid tabasid lennufaasi ajal kaasaskantavat maapealset süsteemi, mis põhjustas kontrolli kadumise ja struktuurse rikke.
Lockheed Martin'i tehnoloogiatehnoloogia juhataja Keoki Jackson kommenteeris ATHENA installeerimise tulemusi ja teatas seejärel, et tema ettevõte täiustab laseriga seotud relvasüsteemide tehnoloogiat ja püüab pakkuda kaitset pikemate sihtmärkide eest.
2018. aasta aprillis ütles Lockheed Martin'i kõrgtehnoloogiakeskuse juht Nelson Pedreiro ajakirjanikele, et ettevõte töötab lasersüsteemide kasutamisel ballistiliste rakettide hävitamiseks. „Raketikaitseagentuuri jaoks töötatakse välja laserid kui potentsiaalne raketitevastane relv vaenlase ballistiliste rakettide hävitamiseks stardil,” ütles Pedreiro.
On ilmselge, et Lockheedi Martin edukas areng tõmbab Pentagoni tähelepanu. Aastal 2019 kavatseb Ameerika Ühendriikide valitsus kulutada sõjalistele kulutustele rohkem kui 686 miljardit dollarit, mis on märkimisväärselt rohkem kui teised maailma riigid. Osa sellest suurest kogusest peaks Lockheed Martinile looma mehitamata õhusõidukite vastu võitlemiseks mikrolaineahju.
USA sõjavägi on väljendanud huvi relvade vastu, mis paigaldatakse õhusõiduki pardale ja keelustatakse kahjustatud piirkonnas asuvad droonid. Selle tööpõhimõte põhineb ka fokuseeritud tala kasutamisel, mis on võimeline häirima mehitamata õhusõidukite elektroonilisi süsteeme ja nende tööd.
Ka USA sõjaväes ootavad nad, et Lockheed Martin suudaks välja töötada muud tüüpi relvad, mis võivad tulirelvadega lõhkeda. Kuid põhiidee on keelata droneid mittesurmavate relvade abil. Ka USA armee jaoks töötatakse välja muid meetodeid, et neutraliseerida väikese suurusega mehitamata õhusõidukid, sealhulgas tammerdatud kotkad, mis on koolitatud droneid püüdma.
