4. jaanuaril märkis NATO peasekretär Jens Stoltenberg ühes sõnavõtus DPAga (Saksamaa suurim uudisteagentuur Deutsche Presse-Agentur GmbH) üheselt: nad ütlevad, et kui Venemaa ei pöördu tagasi keskmise ja väikese kaugusega rakettide likvideerimise lepingu täitmisele NATO reageerib sellele piisavalt.
- On oluline, et Venemaal oleks viimane võimalus. Kui Venemaa ei jõua lepingu tingimustele tagasi, on meil suur probleem. Me ei reageeri üle, kuid seda tuleb teha. Meie prioriteediks on viia Venemaa taas lepinguga vastavusse, rõhutas NATO juht.
Millist reaktsiooni NATO konkreetselt rääkis - see ei olnud täiesti selge. Eelkõige jätkas Jens Stoltenberg vastamist küsimusele, kas NATO võib välistada, et USA kasutab oma tuumaraketid Euroopas kahepoolsete lepingute alusel. Ta märkis siiski, et tunneb heameelt alliansi riikide välisministrite otsuse üle, kes detsembris leppis kokku, et seda on vaja lahendada organisatsioonis.
Meenuta, 4. detsembril süüdistas USA riigisekretär Mike Pompeo ametlikult Venemaad INF-i mittetäitmisest. Leping ei võimalda osapooltel olla maapealsete ballistiliste rakettide ja kruiisirakettide olemasolu vahemikus 500 kuni 5,5 tuhat kilomeetrit. Moskva ja Washington süüdistavad üksteist regulaarselt selle tingimuste rikkumise eest. Washington nõudis, et Moskva tagastaks lepingu tingimused 60 päeva jooksul, vastasel juhul peatatakse leping. Venemaa peab neid väiteid valeks.
