Venemaa esitas korrapärase rahutagamisalgatuse, mis käsitleb vahesageduslike ja lühemahuliste rakettide likvideerimist käsitlevat lepingut, mida Ameerika Ühendriigid kategooriliselt ja ebamääraselt ohustasid. Seega tegi Vene kaitseministeerium Ameerika Ühendriikidele ettepaneku hävitada Mk-41 maapealsed rajatised, sihtmärkraketid ja INFO-d rikkuvad draivid.
Tuletame meelde, et 1. veebruaril teatasid USA president Donald Trump ja riigisekretär Mike Pompeo, et 2. veebruaril peatas Washington oma INF-lepingust tulenevad kohustused. Nad teatasid, et kuue kuu pärast loobub riik oma asutamislepingust, kui Venemaa ei tee jõupingutusi oma sätete rakendamiseks.
2. veebruaril teatas Venemaa president Vladimir Putin, et Venemaa peatab ka oma osalemise INF-lepingus, rõhutades, et Moskva ei alusta läbirääkimisi Washingtoniga, mis peab küpsema võrdse ja sisuka dialoogi läbiviimiseks.
Esimest korda süüdistasid Ameerika Ühendriigid Venemaa Föderatsiooni lepingu rikkumisest 2014. aasta juulis, pärast mida kordasid nad süüdistusi korduvalt. Moskva lükkab need väited kategooriliselt tagasi, esitades Washingtonile vastuhagi.
INF-leping kirjutati alla NSV Liidu ja USA vahel Washingtonis 8. detsembril 1987 ja jõustus 1. juunil 1988. Dokumendis märgitakse, et pooled peavad hävitama lühemate (500 kuni 1000 km) ja keskmise (1000 kuni 5500 km) maapinna baasil raketid.
1991. aasta juuniks olid lepingust tulenevad kohustused täidetud: NSVL hävitas 1846 raketti, USA - 846.
