Ühinenud Rahvaste Organisatsioon asutas 1948. aastal Maailma Terviseorganisatsiooni, et tegeleda rahvatervise ja maailma rahvastiku tervise küsimustega. Täna on sellel 193 liikmesriiki. WHO peakorter asub Genfis.
WHO arendab plaane, millele järgneb tervisevaldkonna uuring, normide ja standardite kehtestamine ning jälgib ka tervisealast olukorda, hinnates selle muutuste dünaamikat. Maailma Terviseorganisatsiooni osana on peamiselt ÜRO süsteemis osalevaid liikmesriike, kuid harta kohaselt võib aktsepteerida ka ÜRO-väliseid riike.
Maailma Terviseorganisatsiooni ajalugu
Esimest organit, mida organiseeritud rahvusvaheline koostöö nendes küsimustes nimetati, nimetati Konstantinoopoli kõrge tervise nõukoguks, mis moodustas selle 1839. aastal. Ta pidi kontrollima välisriikide laevu kohalikes sadamates ja viima läbi epideemiavastaseid meetmeid, mis takistaksid koolera ja katku levikut. Hiljem lõid sarnased organisatsioonid Maroko ja Egiptuse.
1851. aastal osales I rahvusvahelisel sanitaarkonverentsil Pariisis 12 riiki, sealhulgas Venemaa. Pärast koosolekut otsustati vastu võtta rahvusvaheline sanitaarkonventsioon, mis aitaks määrata kindlaks Vahemere merekarantiini. Tulemused saavutati siiski ainult XIX sajandi lõpus.
20. sajandi alguseks asutati veel kaks valitsustevahelist tervishoiuorganisatsiooni, mida nimetatakse Pan American Sanitaarbürooks ja Public European Hygiene Bureau. Nad levitasid peamiselt teavet üldiste meditsiiniliste küsimuste (eriti nakkushaiguste) kohta. 1923. aastal hakkas tööle Rahvusvahelise Tervishoiuorganisatsiooni organisatsioon Rahvusliidus Genfis ja 1946. aastal New Yorgis otsustas Rahvusvaheline Tervisekaitse Konverents luua WHO. Selle organisatsiooni harta ratifitseeriti 1948. aasta aprillis ja sellest päevast alates on 7. aprillil saanud Maailma Tervisepäev.
WHO tegevus ja selle roll maailmas
Esile tõstetud ja organisatsiooni poolt lahendatud ülesanded sisaldavad palju. Kõige olulisemate hulka kuuluvad:
- Nakkushaiguste tervise, sotsiaalse ja majandusliku koormuse vähendamine (näiteks abistades Kagu-Aasia piirkonna riike);
- HIV / AIDSi, tuberkuloosi ja malaaria vastu võitlemine (malaaria likvideerimise programmi raames), rõugete kõrvaldamine maailmas;
- Ennetada ja vähendada krooniliste mitte-nakkushaiguste, vaimsete häirete, vägivalla, vigastuste ja nägemishäirete põhjustatud haiguste, puude ja varajase surma levikut;
- Haigestumuse ja suremuse vähendamine ning tervise parandamine kõige olulisemates eluetappides koos raseduse, sünnituse, vastsündinute perioodi, lapsepõlve ja noorukiga, samuti seksuaalse ja reproduktiivtervise parandamine ning aktiivse ja tervisliku eluviisi edendamine kõigile inimestele;
- Hädaolukordade, loodusõnnetuste, kriiside ja konfliktide tervisemõjude vähendamine ning nende sotsiaalse ja majandusliku mõju minimeerimine;
- Tervise ja arengu edendamine ning suitsetamise, tubakatoodete tarbimise piiramise, alkoholi, narkootikumide ja muude psühhoaktiivsete ainetega seotud terviseriskide ennetamine või vähendamine, ebatervislik toitumine, füüsiline tegevusetus ja ohtlik soo;
- Mõju poliitiliste sekkumiste, WHO projektide ja teadusprogrammide kaudu, mille eesmärk on parandada õiglast tervist ja keskenduda vähese energiatarbega inimestele, sootundlikele ja õigustel põhinevatele lähenemisviisidele;
- Esmaste ennetusmeetmete tõhustamine ja mõju avaldamine avaliku sektori juhtimisele kõikides sektorites, et mõjutada keskkonnaga seotud terviseriskide peamisi põhjuseid;
- Toitumise, toiduohutuse ja toiduohutuse parandamine kogu elu jooksul ning rahvatervise ja rahvatervise ning säästva arengu säilitamine;
- Tervishoiuteenuste tulemuslikkuse parandamine, parandades WHO juhtimist, rahastamist, personali ja juhtimist usaldusväärsete ja kättesaadavate tõendite ja uurimistulemustega.
Maailma Terviseorganisatsiooni peamised ülesanded
Oma eesmärkide saavutamiseks täidab WHO järgmisi põhifunktsioone:
- Juhtivate rollide pakkumine tervishoiu seisukohalt olulistes küsimustes ning partnerluse ja koostöö loomine kollektiivse tegutsemise kohtades;
- Teadusprogrammide väljatöötamine ja tasude stimuleerimine, hindamatud teadmiste arendamine ja levitamine;
- Standardite ja standardite kehtestamine, abi nende järgimisel ja asjakohase kontrolli teostamisel;
- Eetiliste mõistete sidumine tõenditel põhinevate poliitikate väljatöötamise kontseptsioonidega;
- Tehnilise varustuse pakkumine, muutuste aktiveerimine ja jätkusuutliku institutsioonilise suutlikkuse loomine;
- Tervishoiu valdkonna asjaolude kontroll ja selle muutuste dünaamika hindamine.
Neid põhilisi eesmärke ja ülesandeid ning muid ülemaailmseid kohustusi käsitletakse enamikus WHO peadirektori alluvuses. Lisaks kajastub tervishoiupoliitika üldises tööprogrammis. Samuti on võimalik saada teavet tervishoiu kohta, põhiteavet tööprogrammide struktuuri kohta kogu organisatsioonis, eelarvet, ressursse, osalevate riikide väljaandeid, programme ja projekte, suuniseid ja tulemusi.
WHO programm: põhipunktid
Maailma Tervishoiuorganisatsioon tegutseb üha kasvavatel ja kiiresti muutuvatel tingimustel. Rahvatervisealastel tegevustel ei ole selgeid piire ja see puudutab paljusid teisi sektoreid, mis mõjutavad tervise potentsiaali ja tulemusi. Organisatsiooni ees seisvate probleemide lahendamiseks kasutatakse WHO tööprogrammi kuues valdkonnas: kaks ülesannet tervishoiusektoris, kaks strateegilist vajadust ja kaks operatiivset lähenemisviisi.
Programm on:
- Arengu edendamisel;
- Terviseohutuse tugevdamisel;
- Tervishoiusüsteemide tugevdamisel;
- Teadusuuringute tulemuste, teabe ja faktilise teabe kasutamisel;
- Partnerluse tugevdamisel;
- Tegevuste tulemuste parandamisel.
WHO juhtorganid
Maailma Tervishoiuassamblee on Maailma Terviseorganisatsiooni kõrgeim organ, kes vastutab otsuste tegemise eest. Selle iga-aastased istungid, kus osalevad enamiku organisatsiooni liikmesriikide delegatsioonid, toimuvad reeglina Šveitsis Genfis. Terviseassamblee määratleb üldised poliitilised suunised Maailma Terviseorganisatsiooni tegevuses. Terviseassamblee määrab peadirektori, kes jälgib organisatsiooni finantspoliitikat, samuti vaatab läbi ja kiidab heaks programmi eelarveprojektid. Lisaks vaatab ta läbi juhatuse esitatud aruanded.
Täitevkomitees on 34 liiget, need on tehniliselt kvalifitseeritud tervishoiutöötajad, kes valitakse kolmeks aastaks. Jaanuaris toimunud komitee peamistel istungitel lepitakse päevakord kokku enne tervishoiuassamblee eelseisvat istungit ja assambleele resolutsioonide vastuvõtmist. Kui teisel, lühemal istungil, mis toimus mais, käsitletakse neid haldamisega seotud küsimusi. Komitee põhiülesanded on assamblee poolt vastu võetud otsuste ja poliitikate rakendamine, nõuandva abi andmine ja selle tegevuse üldine toetamine.
Maailma Terviseorganisatsiooni sekretariaadil on umbes 8000 eksperti mitte ainult tervishoiusektorist, vaid ka muudest valdkondadest. Lisaks hõlmab see ka teisi peakontoris tähtajaliste lepingutega töötavaid töötajaid, kõiki WHO piirkondliku büroo piirkondlikke direktoreid ja mõningaid teisi riike. Organisatsiooni juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse assamblee ja mida esindab täitevkomitee.
Ainult aktiivse, konstruktiivse ja järjepideva tegevuse olemasolu kogu inimkonna huvides võib aidata kõigil inimestel jääda alati tervise ja õnne juurde. See on Maailma Terviseorganisatsiooni doktriin, mis võib olla kõigile mõistetav ja kättesaadav. Organisatsioonile pandud ülesannete täitmiseks võtab ta ühiseid jõupingutusi, mida kõik valitsused ja kõik rahvad saavad teha.
